Miks valib enamik kaevandusmasinaid liuglaagrite asemel veerelaagrid?

Mehaaniliste toodete asendamatu ja olulise komponendina on laagritel oluline roll pöörlevate võllide toetamisel. Vastavalt laagri erinevatele hõõrdeomadustele jaguneb laager veere-hõõrdelaagriks (nimetatakse veerelaagriks) ja libisevaks hõõrdelaagriks (nimetatakse liuglaagriks). Mõlemat tüüpi laagritel on oma struktuuriomadused ning mõlemal on oma jõudluses oma eelised ja puudused.

Veere- ja liugelaagrite võrdlus

1. Struktuuri ja liikumisviisi võrdlus

Kõige ilmsem erinevus veerelaagrite jaliugelaagridon veerevate elementide olemasolu või puudumine.

Veerelaagritel on veereelemendid (kuulid, silindrilised rullid, koonusrullikud, nõelrullid), mis toetuvad pöörleva võlli toetamiseks oma pöörlemisele, seega on kontaktosa punkt ja mida rohkem veereelemente, seda rohkem kontaktpunkte.

Liugelaagridneil ei ole veerevaid elemente ja need toetuvad pöörleva võlli toetamiseks siledatele pindadele, nii et kontaktosa on pind.

 

Nende kahe struktuuri erinevus määrab, et veerelaagri liikumisrežiim on veerev ja liuglaagri liikumisrežiim libiseb, seega on hõõrdumise olukord täiesti erinev.

 

2. Kandevõime võrdlus

Üldiselt on libiseva laagri suure kandepinna tõttu selle kandevõime üldiselt suurem kui veerelaagril ja veerelaagri võime taluda löögikoormust ei ole kõrge, kuid täielikult vedelikuga määritud laager talub. suur löögikoormus, mis on tingitud amortisatsiooni rollist ja vibratsiooni neeldumine määrdeõli kilest. Kui pöörlemiskiirus on suur, suureneb veerelaagris olevate veereelementide tsentrifugaaljõud ja väheneb selle kandevõime (suurel kiirusel võib tekkida müra). Dünaamiliste liugelaagrite puhul suureneb nende kandevõime suurematel pööretel.

 

3. Hõõrdeteguri ja käivitushõõrdetakistuse võrdlus

Tavalistes töötingimustes on veerelaagrite hõõrdetegur madalam kui liugelaagrite hõõrdetegur ja väärtus on stabiilsem. Liuglaagrite määrimist mõjutavad kergesti välistegurid nagu kiirus ja vibratsioon ning hõõrdetegur on väga erinev.

 

Käivitamisel on takistus suurem kui veerelaagril, kuna liuglaager ei ole veel moodustanud stabiilset õlikilet, kuid hüdrostaatilise liuglaagri hõõrdetakistus ja tööhõõrdetegur on väga väikesed.

 

4. Rakendatavate töökiiruste võrdlus

Veereelemendi tsentrifugaaljõu piiratuse ja laagri temperatuuri tõusu tõttu ei saa veerelaagri kiirus olla liiga suur ning see sobib üldiselt keskmise ja väikese kiirusega töötingimustesse. Laagri kuumenemise ja kulumise tõttu mittetäielikud vedela määrdega laagrid, töökiirus ei tohiks olla liiga suur. Täielikult vedelikuga määritud laagrite kiire jõudlus on väga hea, eriti kui hüdrostaatilised liugelaagrid on määritud õhuga ja nende pöörlemiskiirus võib ulatuda 100 000 pööret minutis.

 

5. Võimsuse kadumise võrdlus

Veerelaagrite väikese hõõrdeteguri tõttu ei ole nende võimsuskadu üldiselt suur, mis on väiksem kui mittetäielike vedela määrdega laagrite oma, kuid see suureneb järsult, kui seda määrida ja õigesti paigaldada. Täielikult vedelikuga määritud laagrite hõõrdejõu kadu on väike, kuid hüdrostaatiliste liugelaagrite puhul võib koguvõimsuse kadu olla suurem kui hüdrostaatilistel liugelaagritel õlipumba võimsuse kadumise tõttu.

 

6. Kasutusaja võrdlus

Materjali aukude ja väsimuse tõttu on veerelaagrid tavaliselt projekteeritud 5–10 aastaks või need asendatakse kapitaalremondi käigus. Mittekomplektsete vedelmäärdega laagrite padjad on tugevalt kulunud ja neid tuleb regulaarselt vahetada. Täisvedelikmäärdega laagrite eluiga on teoreetiliselt piiramatu, kuid praktikas võib pingetsükli tõttu tekkida laagrimaterjali väsimusrikke, eriti dünaamiliste liugelaagrite puhul.

 

7. Pöörlemise täpsuse võrdlus

Veerelaagritel on väikese radiaalse kliirensi tõttu üldiselt kõrge pöörlemistäpsus. Mittetäielik vedela määrdega laager on piirmäärimis- või segamäärimisseisundis ning töö on ebastabiilne, kulumine on tõsine ja täpsus madal. Tänu õlikile olemasolule pehmendavad täielikult vedelikuga määritud laagrid ja neelavad vibratsiooni suure täpsusega. Hüdrostaatilistel liugelaagritel on suurem pöörlemistäpsus.

 

8. Muude aspektide võrdlus

Veerelaagrid kasutavad õli, määret või tahket määrdeainet, kogus on väga väike, kogus on suur suurel kiirusel, õli puhtus peab olema kõrge, seega tuleb see tihendada, kuid laagrit on lihtne vahetada , ja üldiselt ei pea ajakirja parandama. Liugelaagrite puhul on lisaks mittetäielikele vedelatele määrdelaagritele määrdeaine tavaliselt vedel või gaas, kogus on väga suur, õli puhtuse nõuded on samuti väga kõrged, laagriklotsid tuleb sageli vahetada ja mõnikord parandatakse ajakirja. .

 

Veere- ja liugelaagrite valik

Keerukate ja mitmekesiste tegelike töötingimuste tõttu puudub veere- ja liuglaagrite valikul ühtne standard. Väikese hõõrdeteguri, väikese käivitustakistuse, tundlikkuse, kõrge efektiivsuse ja standardimise tõttu on veerelaagritel suurepärane vahetatavus ja mitmekülgsus ning neid on mugav kasutada, määrida ja hooldada ning üldiselt eelistatakse neid valikul, mistõttu neid kasutatakse laialdaselt. üldistes masinates. Liugelaagritel endil on mõned ainulaadsed eelised, mida tavaliselt kasutatakse mõnel juhul, kui veerelaagreid ei saa kasutada, kui need on ebamugavad või ilma eelisteta, näiteks järgmistel juhtudel:

 

1. Radiaalne ruumi suurus on piiratud või paigaldus tuleb jagada

Konstruktsiooni sisemise rõnga, välimise rõnga, veereelemendi ja puuri tõttu on veerelaagri radiaalne suurus suur ja rakendus on teatud määral piiratud. Nõelrull-laagrid on saadaval siis, kui radiaalsed mõõtmed on ranged ja vajadusel on vaja liugelaagreid. Osade jaoks, mille laagrid on ebamugavad või mida ei saa telgsuunas paigaldada või kui osad tuleb osadeks jagada, kasutatakse poolitatud liugelaagreid.

 

2. Suure täpsusega üritused

Kui kasutataval laagril on kõrged täpsusnõuded, valitakse üldiselt liuglaager, kuna libiseva laagri määrdeõli kile võib vibratsiooni neeldumist puhverdada ja kui täpsus on äärmiselt kõrge, saab valida ainult hüdrostaatilise liuglaagri. Täppis- ja ülitäpse lihvimismasinate, erinevate täppisinstrumentide jms jaoks kasutatakse laialdaselt liuglaagreid.

 

3. Suure koormuse korral

Veerelaagrid, olgu need kuullaagrid või rull-laagrid, on rasketes olukordades altid kuumenemisele ja väsimusele. Seetõttu kasutatakse suure koormuse korral enamasti liuglaagreid, nagu valtspingid, auruturbiinid, lennukimootorite tarvikud ja kaevandusmasinad.

 

4. Muudel juhtudel

Näiteks töökiirus on eriti suur, löök ja vibratsioon on erakordselt suured ning vajadus töötada vees või söövitavas keskkonnas jne, saab mõistlikult valida ka liuglaagrid.

 

Teatud tüüpi masinate ja seadmete, veere- ja liuglaagrite rakendamisel on mõlemal oma eelised ja puudused ning need tuleks mõistlikult valida koos tegeliku projektiga. Varem kasutati suurte ja keskmise suurusega purustite puhul üldiselt babbittiga valatud liuglaagreid, kuna need talusid suuri löökkoormusi ning olid kulumiskindlamad ja stabiilsemad. Väikest lõuapurustit kasutatakse enamasti koos veerelaagritega, millel on kõrge ülekandeefektiivsus, tundlikum ja hõlpsamini hooldatav. Veerelaagrite valmistamise tehnilise taseme paranemisega kasutatakse enamikku suuri lõualuusid ka veerelaagrites.