Laagri aksiaalne kliirens

 

Nn. laagerkliirens viitab liikumise hulgale, kuilaagerei ole paigaldatud võllile ega laagrikorpusesse, fikseerides sisemise või välimise rõnga ühe külje ja seejärel liigutades fikseerimata külge radiaalselt või aksiaalselt. Liikumissuuna järgi saab selle jagada radiaalseks ja aksiaalseks kliirensiks.

Töötamise ajal tekkiva lõtku suurus (nn töölõtk) mõjutab laagri veeremisväsimuse eluiga, temperatuuri tõusu, müra, vibratsiooni ja muid omadusi.

Laagri kliirensi mõõtmisel nimetatakse laagri kliirensit, mis viitab liikumise hulgale, kui laager ei ole võllile ega laagrikorpusesse paigaldatud, fikseerides sisemise või välimise rõnga ühe külje ja seejärel pannes fikseerimata külje radiaalselt või aksiaalselt liikuma. Liikumissuuna järgi saab selle jagada radiaalseks ja aksiaalseks kliirensiks.

Töötamise ajal tekkiva lõtku suurus (nn töölõtk) mõjutab laagri veeremisväsimuse eluiga, temperatuuri tõusu, müra, vibratsiooni ja muid omadusi.

Kliirensi mõõtmisellaager, rakendatakse laagrile üldiselt kindlaksmääratud mõõtekoormust, et saada stabiilne mõõteväärtus.

Selle tulemusel on mõõdetud väärtus suurem kui tegelik kliirens (tuntud kui teoreetiline kliirens), st mõõdetud koormusest tingitud elastse deformatsiooni hulk suureneb.

Rull-laagrite puhul on see elastne deformatsioon oma väikese koguse tõttu aga tühine.

Laagri sisemist kliirensit enne paigaldamist väljendatakse üldiselt teoreetilise kliirensina.

Kliirensi valik

Lõtku, mis tekib pärast rõnga paisumise või kokkutõmbumise hulga lahutamist teoreetilisest lõtkust, mis on tingitud laagri võllile või korpusesse paigaldamisel tekkivast pingesobivusest, nimetatakse "kinnituslõtkuks".

 

Laagri sees oleva temperatuuri erinevusest tingitud mõõtmete varieeruvuse liitmise või lahutamise järel tekkivat kliirensit nimetatakse "efektiivseks kliirensiks".

Laagri paigaldamisel teatud mehaanilise koormuse alla paigutatakse kliirensiga, st efektiivne kliirens liidetakse laagri koormusest tingitud elastse deformatsiooniga, nii et seda nimetatakse "töökliirensiks".　

 

Kui töölõtk on veidi negatiivne, on laagri väsimuseluiga pikim, kuid negatiivse lõtku suurenedes väheneb väsimuseluiga märkimisväärselt. Seetõttu on laagri lõtku valimisel üldiselt soovitatav teha töölõtk nulliks või veidi positiivseks.

Lisaks, kui on vaja parandada laagri jäikust või vähendada müra, peaks töövahe olema veelgi negatiivne ja laagri temperatuuri tõusu korral veelgi positiivne jne. Spetsiifiline analüüs tuleb teha vastavalt kasutustingimustele.

 

Veerelaagrite kliirensi mõiste

1. Primitiivne kliirens

Vaba laagri kliirens enne laagri paigaldamist. Algse kliirensi määrab tootmistehase töötlemis- ja montaažiprotsess.

 

2. Kliirensi paigaldamine

Seda nimetatakse ka vastastikuseks kliirensiks, mis on kliirens, kui laager, võll ja laagripesa on paigaldatud, kuid ei ole veel tööle hakanud. Häiriva paigaldamise tõttu on kas sisemine rõngas suurenenud, välimine rõngas vähenenud või mõlemad, mistõttu on paigalduskliirens väiksem kui algne kliirens.

 

3. Tööluba

Kui laager on tööolekus, on sisemise rõnga temperatuuri tõus suurim ja soojuspaisumine suurim, mistõttu laagri kliirens väheneb; samal ajal tekib koormuse tõttu veereelemendi ja rööpa kokkupuutel elastne deformatsioon, mis suurendab laagri kliirensit. See, kas laagri töökliirens on suurem või väiksem kui paigalduskliirens, sõltub nende kahe teguri koosmõjust.