Viib teid laagri tundmaõppimiseks

Mehaaniliste toodete asendamatu ja olulise komponendina mängivad laagrid olulist rolli pöörlevate võllide toetamisel. Laagri erinevate hõõrdeomaduste kohaselt onlaagerjaguneb veerelaagriks (edaspidi veerelaager) ja libiseva laagriks (edaspidi libisev laager). Mõlemal laagritüübil on oma konstruktsioonilised omadused ning igal laagritüübil on oma eelised ja puudused jõudluses.

Valtsimise jaliuglaagrid

1. Struktuuri ja liikumisviisi võrdlus

Kõige ilmsem erinevus veerelaagrite ja liuglaagrite vahel on veereelementide olemasolu või puudumine.

Veerelaagritel on veereelemendid (kuulid, silindrilised rullid, koonusrullid, nõelrullid), mis toetuvad pöörlevale võllile oma pöörlemise abil, seega on kokkupuuteosa punkt ja mida rohkem on veereelemente, seda rohkem on kokkupuutepunkte.

Liugelaagritel puuduvad veereelemendid ja need toetuvad pöörleva võlli toetamiseks siledatele pindadele, seega on kontaktosa pind.

Nende kahe struktuuri erinevus määrab, et veerelaagri liikumisrežiim on veerev ja libiseva laagri liikumisrežiim libisev, seega on hõõrdetegur täiesti erinev.

 

2. Kandevõime võrdlus

Üldiselt on liuglaagri suure kandevõime tõttu suurem kui veerlaagril ja veerlaagri löögikoormuse taluvus ei ole suur, kuid täielikult vedelikmäärimisega laager suudab määrdeõli kilest tingitud pehmenduse ja vibratsiooni neeldumise rolli tõttu taluda suurt löögikoormust. Suure pöörlemiskiiruse korral suureneb veerlaagri veereelementide tsentrifugaaljõud ja selle kandevõime väheneb (suurtel kiirustel on müra tekkimise tõenäosus suur). Dünaamiliste liuglaagrite puhul suureneb nende kandevõime suurema kiirusega.

3. Hõõrdeteguri ja käivitushõõrdetakistuse võrdlus

Tavapärastes töötingimustes on veerelaagrite hõõrdetegur madalam kui liuglaagritel ja väärtus on stabiilsem. Liuglaagrite määrimist mõjutavad kergesti välised tegurid, nagu kiirus ja vibratsioon, ning hõõrdetegur varieerub suuresti.

Käivitamisel on takistus suurem kui veerelaagril, kuna liuglaagril pole veel stabiilset õlikilet, kuid hüdrostaatilise liuglaagri käivitushõõrdetakistus ja tööhõõrdetegur on väga väikesed.

 

4. Kohaldatavate töökiiruste võrdlus

Veeremielemendi tsentrifugaaljõu piiramise ja laagri temperatuuri tõusu tõttu ei saa veeremilaagri kiirus olla liiga kõrge ning see sobib üldiselt keskmise ja madala kiirusega töötingimuste jaoks. Mittetäieliku vedelõliga määritud laagri puhul ei tohiks töökiirus olla liiga kõrge laagri kuumenemise ja kulumise tõttu. Täielikult vedelõliga määritud laagrite kiire jõudlus on väga hea, eriti õhuga määritud hüdrostaatilised liuglaagrid võivad ulatuda 100 000 p/min-ni.

 

5. Võimsuskadude võrdlus

Veerelaagrite väikese hõõrdeteguri tõttu ei ole nende võimsuskadu üldiselt suur, mis on väiksem kui mittetäielikult vedelikmäärimisega laagritel, kuid see suureneb märkimisväärselt, kui määrimine ja õige paigaldamine on tehtud. Täielikult vedelikmäärimisega laagrite hõõrdevõimsuse kadu on väike, kuid hüdrostaatiliste liuglaagrite puhul võib koguvõimsuse kadu olla suurem kui hüdrostaatiliste liuglaagrite puhul õlipumba võimsuse kao tõttu.

 

6. Kasutusaja võrdlus

Materjali aukliku korrosiooni ja väsimuse mõju tõttu on veerelaagreid tavaliselt projekteeritud 5–10 aastaks või vahetatakse need kapitaalremondi käigus välja. Mittetäielikult vedelikmääritud laagrite klotsid on tugevalt kulunud ja vajavad regulaarset vahetamist. Täielikult vedelikmääritud laagrite eluiga on teoreetiliselt piiramatu, kuid praktikas võib laagrimaterjali väsimuspurunemine tekkida pingetsüklite tõttu, eriti dünaamiliste liuglaagrite puhul.

 

7. Pöörlemistäpsuse võrdlus

Veerelaagritel on üldiselt väike radiaalne kliirens, mis tagab suurema pöörlemistäpsuse. Mittetäielikult vedelikmääritud laagrid on piirmäärimise või segamäärimise olekus, mistõttu on töö ebastabiilne, kulumine tõsine ja täpsus madal. Tänu õlifilmi olemasolule pehmendab ja neelab täielikult vedelikmääritud laager vibratsiooni suure täpsusega. Hüdrostaatilisel liuglaagril on suurem pöörlemistäpsus.

 

8. Muude aspektide võrdlus

Veerelaagrid kasutavad õli, määret või tahket määrdeainet, kogus on väga väike, suurel kiirusel on kogus suur, õli puhtus on nõutav kõrge, seega on vaja tihendust, kuid laagrit on lihtne vahetada ja üldiselt ei ole vaja laagrikaela parandada. Liuglaagrite puhul on lisaks mittetäielikule vedelale määrimisele ka määrdeaine üldiselt vedel või gaas, kogus on väga suur, õli puhtuse nõuded on samuti väga kõrged, laagripadjad vajavad sagedast vahetamist ja mõnikord ka laagrikaela parandamist.

 

Veerelaagrite valik jaliuglaagrid

Tegelike töötingimuste keerukuse ja mitmekesisuse tõttu puudub veerelaagrite ja liuglaagrite valikul ühtne standard. Väikese hõõrdeteguri, väikese käivitustakistuse, tundlikkuse, kõrge efektiivsuse ja standardiseerimise tõttu on veerelaagritel suurepärane vahetatavus ja mitmekülgsus ning neid on mugav kasutada, määrida ja hooldada. Seetõttu eelistatakse neid valikul üldiselt. Seetõttu kasutatakse neid laialdaselt üldkasutatavates masinates. Liuglaagritel on omad ainulaadsed eelised ja neid kasutatakse tavaliselt juhtudel, kus veerelaagrite kasutamine pole võimalik, on ebamugav või puuduvad eelised.